Põhiõigused kriminaalmenetluses

Ava otsing
Otsige
    1. Saateks
    2. Saateks kolmandale väljaandele
    3. I peatükk. Põhiõiguste kaitse Euroopas ja põhiõiguste allikad
      1. 1.1. Põhiõiguste kaitse Euroopas
      2. 1.2. Kriminaalmenetlusega seotud põhiõiguste allikad
      3. 1.3. Põhiõiguste harta kohaldamisala
      4. 1.4. Allikatevahelised seosed
        1. 1.4.1. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning põhiseadus
        2. 1.4.2. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja põhiseadus
        3. 1.4.3. Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta vahekord
        4. 1.4.4. Põhiõiguste kaitse tasemed
    5. II peatükk. Kriminaalmenetlussüsteemid ja muutused kriminaalmenetluspoliitikas
      1. 2.1. Kriminaalmenetlussüsteemid
      2. 2.2. Kriminaalmenetlus Eestis
      3. 2.3. Muutused kriminaalmenetluspoliitikas
    7. III peatükk. Õigus õiglasele kohtumenetlusele
      1. 3.1. Ülevaade õiglasest kohtumenetlusest
      2. 3.2. Õigus õiglasele kohtumenetlusele Eesti õiguskorras
      3. 3.3. Õigus õiglasele kohtumenetlusele Euroopa inimõiguste konventsiooni järgi
      4. 3.4. Õiglast kohtumenetlust tagavate üldiste ja spetsiifiliste õiguste vahekord
      5. 3.5. Õiglase kohtumenetluse kohaldamisala inimõiguste konventsiooni artikli 6 järgi
      6. 3.6. Kriminaalsüüdistuse ja kuriteo mõiste inimõiguste konventsiooni järgi
        1. 3.6.1. Kuriteo mõiste
        2. 3.6.2. Süüdistuse mõiste
      8. 3.7. Sõltumatu ja erapooletu kohus
      9. 3.8. Õigus avalikule kohtumenetlusele
      10. 3.9. Õigus saada teavet süüdistuse iseloomu kohta
      11. 3.10. Õigus võistlevale menetlusele ja poolte võrdsuse põhimõte
        1. 3.10.1. Poolte võrdsus
        2. 3.10.2. Õigus võistlevale menetlusele
      13. 3.11. Õigus teada vastaspoole tõendeid
        1. 3.11.1. Tõendite avalikustamine kriminaalmenetluse eri süsteemides
        2. 3.11.2. Salajaste ja avalikes huvides avalikustamata jäetud tõendite ja andmete kasutamine kriminaalmenetluses
        3. 3.11.3. Luureandmete kasutamine tõendina Eesti kriminaalmenetluses
        4. 3.11.4. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Kohus tõendite kaitsele avalikustamise kohta
        5. 3.11.5. Tõendite kättesaadavaks tegemine vahistamismenetluses
      15. 3.12. Õigus osa võtta kohtumenetlusest
        1. 3.12.1. Kohtuistungist osavõtt telesilla vahendusel
      17. 3.13. Õigus põhistatud otsusele
      18. 3.14. Kas ühesugused õigused peavad olema tagatud kõigi kriminaalsüüdistuste korral?
      19. 3.15. Tugeva faktilise seosega kriminaalasjade arutamine eri menetlustes
      20. 3.16. Õiguse õiglasele kohtumenetlusele piiramine
    9. IV peatükk. Süütuse presumptsioon
      1. 4.1. Süütuse presumptsioon rahvusvahelistes inimõigusdokumentides ja põhiseaduses
      2. 4.2. Üldisi märkusi süütuse presumptsiooni kohta
      3. 4.3. Süütuse presumptsiooni kaitseala
        1. 4.3.1. Süütuse presumptsiooni kaitseala kitsas tõlgendus
        2. 4.3.2. Süütuse presumptsiooni kaitseala lai tõlgendus
      5. 4.4. Süütuse presumptsioon kriminaalmenetluses
        1. 4.4.1. Fakti ja õiguse presumptsioon
        2. 4.4.2. Avalik tähelepanu kahtlustatavale ja süüdistatavale
        3. 4.4.3. Kohtunike ja ametiisikute ennatlikud väljendid kahtlustatava ja süüdistatava süü kohta
      7. 4.5. Süütuse presumptsioon väljaspool kriminaalmenetlust
      8. 4.6. Süütuse presumptsioon ja tõendamiskoormis konfiskeerimismenetluses
    11. V peatükk. Enese mittesüüstamise privileeg
      1. 5.1. Õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg
        1. 5.1.1. Vaikimisõiguse kasutamise pahupidine hindamine
        2. 5.1.2. Dokumentide esitamisest keeldumine
        3. 5.1.3. Kriminaalmenetluse väliselt saadud ütluste kasutamine
        4. 5.1.4. Vande andmisest keeldumine
        5. 5.1.5. Uurija juurde ilmumisest keeldumine
        6. 5.1.6. Sõidukijuhi andmete teatamisest keeldumine
        7. 5.1.7. Informaatorite kasutamine teabe saamiseks
        8. 5.1.8. Asitõendi saamine sundi kasutades
        9. 5.1.9. Jälitustegevusega kogutud teabe kasutamine tõendamisel
      3. 5.2. Õigus keelduda ütluste andmisest lähedaste vastu
      4. 5.3. Kutsealade esindajate privileegid
      5. 5.4. Enese mittesüüstamise privileegi kohaldamine ratione materiae ja ratione personae
        1. 5.4.1. Kohaldamine ratione materiae
          1. 5.4.1.1. Kehaproovid, biomeetrilised tunnused ja enese mittesüüstamise privileeg
        3. 5.4.2. Kohaldamine ratione personae
      7. 5.5. Kas õigus vaikida ja õigus ennast mitte süüstada on absoluutsed õigused?
    13. VI peatükk. Õigus kaitsta end ise või kaitsja abil
      1. 6.1. Kaitsja kriminaalmenetluses
        1. 6.1.1. Inglise õigus
        2. 6.1.2. Ameerika Ühendriikide õigus
        3. 6.1.3. Saksa õigus
        4. 6.1.4. Eesti õigus
      3. 6.2. Õigus kaitsta end ise
      4. 6.3. Õigus valida endale kaitsja ise
      5. 6.4. Õigus kaitsjale riigi abil
      6. 6.5. Õigus tõhusale kaitsele
        1. 6.5.1. Kaitsja menetlusest osavõtu algushetk
        2. 6.5.2. Kaitsja juurdepääs toimiku materjalidele
        3. 6.5.3. Kaitsja ja kaitsealuse suhtlemine
        4. 6.5.4. Õigusabi kvaliteet
      8. 6.6. Õigus kaitsjale Euroopa Liidu õiguse järgi
        1. 6.6.1. Kaitsja abi kasutamise algushetk
        2. 6.6.2. Õigus kaitsja tõhusale abile
    15. VII peatükk. Advokaadi ja kliendi usaldussuhe
      1. 7.1. Usaldussuhte olemus
      2. 7.2. Usaldussuhte kaitse ulatus ning selle piiramine
      3. 7.3. Advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse konkurentsiasjades
      4. 7.4. Teabevahetuse konfidentsiaalsuse kohaldatavus ratione personae
      5. 7.5. Kaitsja ja kahtlustatava suhtluse konfidentsiaalsuse tagamine
      6. 7.6. Advokaadi või advokaadibüroo läbiotsimine ja advokaadi kohta andmete kogumine
    17. VIII peatükk. Menetluse ausus apellatsiooniastmes
      1. 8.1. Edasikaebeõigus
      2. 8.2. Süüdistatava õigus osa võtta kohtumenetlusest apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus
      3. 8.3. Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte apellatsioonikohtus
    19. IX peatükk. Õigustest loobumine
      1. 9.1. Õiglast kohtumenetlust tagavatest õigustest loobumise üldtingimused
      2. 9.2. Kaitsjast loobumine
        1. 9.2.1. Kaitsja abist loobumise tingimused
      4. 9.3. Kriminaalasja arutamine kinnisel istungil
      5. 9.4. Loobumine kohalolekust kohtuasja avalikul arutamisel
        1. 9.4.1. Sõnaselge loobumine osavõtust kohtulikust arutamisest
        2. 9.4.2. Asja arutamine süüdistatava osavõtuta, mille on tinginud süüdistatava käitumine
        3. 9.4.3. Kas süüdistatava asemel võib tema huve esindada kaitsja?
      7. 9.5. Loobumine õigusest ennast mitte süüstada
      8. 9.6. Lihtmenetlused
        1. 9.6.1. Kokkuleppemenetlus
        2. 9.6.2. Kokkuleppemenetlus Eestis
        3. 9.6.3. Muud lihtmenetlused Eestis
    21. X peatükk. Häda menetluse ebamõistliku kestuse pärast
      1. 10.1. Menetluse mõistliku aja määramise kriteeriumid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
        1. 10.1.1. Menetluse algus ( dies a quo) ja lõpp ( dies ad quem)
        2. 10.1.2. Kriteeriumid menetluse mõistliku aja hindamiseks
          1. 10.1.2.1. Asja keerukus
          2. 10.1.2.2. Isiku käitumine menetluses
          3. 10.1.2.3. Võimude käitumine
        4. 10.1.3. EIÕK artikli 6 lõike 1 seos artikliga 13
      3. 10.2. Kaebused Euroopa Inimõiguste Kohtule menetluse mõistliku aja rikkumise kohta Eestis
      4. 10.3. Inimõiguste kohus tõhusast õiguskaitsevahendist Eestis mõistliku menetlusaja tagamiseks
      5. 10.4. Menetluse mõistliku aja tagamisele suunatud õiguskaitsevahendite areng Eestis
      6. 10.5. Kui tõhusad on tõhusad õiguskaitsevahendid?
      7. 10.6. Õiguskaitsevahendid menetluse ebamõistliku pikkuse vastu Euroopa Liidu õiguses
      8. 10.7. Kokkuvõtteks
      9. 10.8. Menetluse ülemäärane pikkus EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumise põhjusena
    23. XI peatükk. Tõendamine ja põhiõigused
      1. 11.1. Tõendite lubatavus ja hindamine
      2. 11.2. Õigusvastaselt saadud tõendi kasutamine kriminaalmenetluses
        1. 11.2.1. Rahvusvaheline õigus õigusvastaselt saadud tõendi kasutamise kohta
        2. 11.2.2. Põhiseadused õigusvastaselt saadud tõendi kasutamise kohta
        3. 11.2.3. Seadus õigusvastaselt saadud tõendi kasutamise kohta
        4. 11.2.4. Kohtunikuõigus õigusvastaselt saadud tõendi kasutamise kohta 1038
      4. 11.3. Õigusvastaselt saadud tõendi mõju kohtumenetluse aususele
      5. 11.4. Eraisiku poolt õigusvastaselt saadud tõendi kasutamine
      6. 11.5. Kohtuliku uurimise vahetus ja suulisus
    25. XII peatükk. Õigus küsitleda tunnistajaid
      1. 12.1. Süüdistatava vastandamisõigus üldõiguses
      2. 12.2. Õigus küsitleda tunnistajaid inimõiguste konventsiooni järgi
      3. 12.3. Ameerika Ühendriikide vastandamisõiguse ja EIÕK küsitlusõiguse erinevused
      4. 12.4. Tunnistaja mõiste
      5. 12.5. Erandid tunnistaja ristküsitlemisest
        1. 12.5.1. Lapsohvri või lapstunnistaja küsitlemine
        2. 12.5.2. Kuriteoohvri eraelu ja isikupuutumatuse kaitse kohtumenetluses
      7. 12.6. Tunnistaja või kuriteoohvri ilma ristküsitluseta küsitlemine
        1. 12.6.1. Kaugülekuulamine
        2. 12.6.2. Varjava vaheseina kasutamine
        3. 12.6.3. Videosalvestuse kasutamine
        4. 12.6.4. Anonüümsed tunnistajad
      9. 12.7. Selliste ütluste kasutamine süüdistatava süüdimõistmisel, mille vahetut allikat süüdistatav ei saanud küsitleda
      10. 12.8. Süüdistatava poolt küsitlemata tunnistaja ütluste lubatavuse tingimused
        1. 12.8.1. Kohtusse ilmumata jätmise hea põhjus
          1. 12.8.1.1. Tunnistaja sureb enne kohtuistungit
          2. 12.8.1.2. Tunnistaja on raskelt haige
          3. 12.8.1.3. Tunnistaja ei ilmu kohtusse tunnistusi andma hirmu tõttu
          4. 12.8.1.4. Tunnistajat ei suudeta leida
          5. 12.8.1.5. Tunnistaja asub väljaspool riigi piire ja tema kohaletoimetamine pole mõistlik
          6. 12.8.1.6. Kuriteoosaliste eeluurimisel antud ütluste üksteise vastu kasutamine
      12. 12.9. Süüdimõistmine, mis põhineb „üksnes või otsustaval määral “ kohtusse ilmumata jäänud või anonüümse tunnistaja ütlustel
    27. XIII peatükk. Sunni kasutamise piirid kuritegude ärahoidmisel ja kriminaalmenetluses
      1. 13.1. Piinamise keelu õiguslikud alused
      2. 13.2. Piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise mõiste
      3. 13.3. Argumendid vägivalla kasutamise lubamiseks erandlikel asjaoludel kuritegude ärahoidmiseks ja avastamiseks
      4. 13.4. Gäfgeni kohtuasi Strasbourgi kohtus
      5. 13.5. Vägivalda kasutades saadud tõendi lubatavus kriminaalmenetluses
        1. 13.5.1. Tõendit kasutatakse isiku vastu, kellelt see väärkohtlemise teel saadi
        2. 13.5.2. Väärkohtlemise abil saadud tõendit kasutatakse väärkohtlemise asukoha riigi kohtus teise isiku vastu
        3. 13.5.3. Väärkohtlemise abil saadud tõendit kasutatakse väärkohtlemisega mitteseotud riigi kohtus
        4. 13.5.4. Tõendamiskoormis
      7. 13.6. Väärkohtlemisega saadud süü ülestunnistuse mõju kohtumenetluse õiglusele
      8. 13.7. Väärkohtlemisega saadud asitõendi mõju kohtumenetluse õiglusele
      9. 13.8. Pettuse ülekuulamisel kasutamise lubatavus
    29. XIV peatükk. Salaagendid, matkijad ja informaatorid
      1. 14.1. Agentide, kaastööliste ja informaatorite kasutamisega seotud salajase politseitegevuse viisid
      2. 14.2. Salaagendid ja kaastöölised
      3. 14.3. Informaatorid
        1. 14.3.1. Informaatori usaldusväärsus
        2. 14.3.2. Kuriteo sallimine teabe eest
      5. 14.4. Informaatori kasutamine süüstava avalduse saamiseks
      6. 14.5. Agent provocateur riikide ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
        1. 14.5.1. Agent provocateur’i mõiste
        2. 14.5.2. Üldõiguse riikide praktika
        3. 14.5.3. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika
      8. 14.6. Kuriteo matkimine
        1. 14.6.1. Kuriteo matkimise eesmärk
        2. 14.6.2. Kuriteo matkimise lubatavuse tingimused
        3. 14.6.3. Mida on ütelnud Riigikohus kuriteo matkimise piiride kohta?
    31. XV peatükk. Õigus isikuvabadusele
      1. 15.1. Üldiseloomustus
      2. 15.2. Isikuvabaduse kaotuse mõiste
      3. 15.3. Isikuvabaduse võtmise õiguspärasus
        1. 15.3.1. Vabaduse võtmise juhud inimõiguste konventsioonis ja põhiseaduses
          1. 15.3.1.1. Preventiivne vabaduse võtmine
        3. 15.3.2. Vabaduse võtmise õiguslikud alused
        4. 15.3.3. Vabaduse võtmine ei tohi olla meelevaldne
      5. 15.4. Vabaduse võtmine kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks
      6. 15.5. Vabaduse võtmine õigusrikkuja toimetamiseks kohtuvõimu ette või õigusrikkumise toimepanemise takistamiseks
      7. 15.6. Vabaduse võtmine välisriigile väljaandmiseks
      8. 15.7. Vahistatu õigused
        1. 15.7.1. Õigus teada vahistamise põhjust ja tema vastu esitatud süüdistusi
        2. 15.7.2. Õigus olla viivitamatult toimetatud kohtuniku ette
        3. 15.7.3. Õigus kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul või vabastamisele kuni asja arutamiseni
        4. 15.7.4. Õigus taotleda kinnipidamise või vahistamise õiguspärasuse kontrolli
      10. 15.8. Vahistatu või kinnipeetu kohtlemine
        1. 15.8.1. Kahtlustatava vahistamine
        2. 15.8.2. Kinnipidamistingimused
        3. 15.8.3. Ohjeldusmeetmete kasutamine
        4. 15.8.4. Kohane arstiabi
        5. 15.8.5. Kohustus kaitsta kaasvangide vägivalla eest
        6. 15.8.6. Lahtiriietumisega läbiotsimine
        7. 15.8.7. Nõuded välimusele
      12. 15.9. Väärkohtlemise uurimine
      13. 15.10. Vangi valimisõigus
      14. 15.11. Kinnipeetava Internetile juurdepääsu õigus
    33. XVI peatükk. Kompensatsioon ebaseadusliku vahistamise ja ebaseadusliku süüdimõistmise eest
      1. 16.1. Õigus hüvitisele ebaseadusliku vahistamise eest rahvusvahelise õiguse järgi
      2. 16.2. Õigus hüvitusele väära süüdimõistmise korral rahvusvahelise õiguse järgi
      3. 16.3. Õigus hüvitusele vabaduse võtmise korral Eesti õiguses
      4. 16.4. Õigus hüvitusele väära süüdimõistmise korral Eesti õiguses
    35. XVII peatükk. Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld
      1. 17.1. Õigusallikad
      2. 17.2. Ne bis in idem põhimõtte territoriaalne kohaldatavus
      3. 17.3. Kohaldamise ulatus ratione materiae
      4. 17.4. Ne bis in idem kui Euroopa Liidu õiguse üldprintsiip
        1. 17.4.1. Ne bis in idem põhimõtte kui Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtte kohaldamine konkurentsiasjades
          1. 17.4.1.1. Territoriaalne kohaldamisala
          2. 17.4.1.2. Ne bis in idem põhimõtte kohaldamise tingimused
      6. 17.5. Schengeni rakenduskonventsiooni artiklis 54 sisalduva ne bis in idem põhimõtte tõlgendused
        1. 17.5.1. Artikli 54 kohaldamine ratione temporis
        2. 17.5.2. Schengeni rakenduskonventsiooni mõiste „lõplik kohtuotsus “
        3. 17.5.3. „Sama tegu “ Schengeni rakenduskonventsioonis
      8. 17.6. Ne bis in idem põhimõtte ühtlustamine Euroopa Liidu õiguses
      9. 17.7. Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
        1. 17.7.1. „Sama tegu “ inimõiguste kohtu tõlgenduse järgi
        2. 17.7.2. Mõiste „lõplik kohtuotsus “ inimõiguste kohtu praktikas
        3. 17.7.3. Millal on tegemist menetluse kordamisega?
    37. XVIII peatükk. Riigi karistus- ja menetlusõiguslikud kohustused konventsiooniga ettenähtud õiguste tagamiseks
      1. 18.1. Karistusõiguslikud kohustused
      2. 18.2. Menetlusõiguslikud kohustused
    39. XIX peatükk. Õiglane kohtumenetlus ja meedia 1860
      1. 19.1. Võrdlev-õiguslik ülevaade väljendusvabaduse, õiglase kohtumenetluse ja isikuõiguste konflikti lahendamise mudelitest
        1. 19.1.1. USA neutraliseeriv mudel
        2. 19.1.2. Briti kaitsev mudel
        3. 19.1.3. Kontinentaalne preventiivne mudel
      3. 19.2. Kriminaalmenetlusega seotud väljendusvabaduse piirangud Eesti õiguskorras
        1. 19.2.1. Kriminaalmenetluslikud ja karistusõiguslikud kaitsevahendid
        2. 19.2.2. Meedia eneseregulatsioon
        3. 19.2.3. Eraõiguslikud kaitsevahendid
      5. 19.3. Põhiõiguste konfliktide lahendamine Euroopa Inimõiguste Kohtus
        1. 19.3.1. Väljendusvabaduse ja õiglase kohtumenetluse konflikt
        2. 19.3.2. Väljendusvabaduse ja õiguse eraelu puutumatusele konflikt
      7. 19.4. Kahtlustatava ja süüdistatava isikuandmete avaldamine, fotode tegemine ja filmimine ning nende esitamine meedias
      8. 19.5. Kohtu ja kohtunike kriitika
      9. 19.6. Advokaadi väljendusvabadus
      10. 19.7. Kohtuniku väljendusvabadus
    41. XX peatükk. Ajakirjandusallika kaitse
      1. 20.1. Üldõigus ajakirjandusallika kaitse kohta
      2. 20.2. Ajakirjandusallika kaitse inimõiguste konventsiooni järgi
        1. 20.2.1. Ajakirjaniku õiguse piirangu legitiimsed eesmärgid
        2. 20.2.2. Ajakirjaniku õiguse piiramise seaduslikud alused
        3. 20.2.3. Ajakirjaniku õiguse kohaldamisala
        4. 20.2.4. Ajakirjaniku õiguse piirangu proportsionaalsus
    43. XXI peatükk. Kriminaalmenetlus ja privaatsus
      1. 21.1. Võrdlev-õiguslik ülevaade privaatsuse kaitsest kriminaalmenetluses
        1. 21.1.1. Privaatsusõiguse kaitse Ameerika Ühendriikides
        2. 21.1.2. Privaatsuse kaitse Saksamaa Liitvabariigis
        3. 21.1.3. Privaatsuse kaitse Euroopa inimõiguse konventsiooni järgi
        4. 21.1.4. Privaatsuse kaitse Euroopa Liidus
        5. 21.1.5. Privaatsuse kaitse Eesti põhiseaduses
      3. 21.2. Läbiotsimine
        1. 21.2.1. Läbiotsimise mõiste ja reeglid
        2. 21.2.2. Arvuti ja nutitelefoni läbiotsimine
        3. 21.2.3. Millist põhiõigust läbiotsimine riivab?
        4. 21.2.4. Läbiotsimisega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsuse kontroll Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
        5. 21.2.5. Isiku läbiotsimine
      5. 21.3. Jälgimine, jälitustegevus ja põhiõigused
        1. 21.3.1. Jälgimine ja kriminaalmenetlus
        2. 21.3.2. Jälitustegevuse viisid
        3. 21.3.3. Jälitustegevus ja põhiõigused inimõiguste kohtu praktikas
      7. 21.4. Pealtkuulamine ja -vaatamine ning õigus sõnumite saladusele
        1. 21.4.1. Sõnumite saladuse õiguse areng Eesti põhiseadusõiguses 2218
        2. 21.4.2. Sõnumite saladuse õiguse kaitseala
        3. 21.4.3. Sõnumite saladuse isikuline kaitseala
        4. 21.4.4. Sõnumite saladuse esemeline kaitseala
        5. 21.4.5. Sõnumi edastamise viisid
        6. 21.4.6. Kaitstava sõnumi ajalised piirid
        7. 21.4.7. Mida mõista terminite „sõnum “, „korrespondents “ ja „kommunikatsioon “ all?
        8. 21.4.8. Sõnumite saladuse riived ja neid õigustavad eesmärgid
      9. 21.5. Elektroonilise side andmete säilitamine ja õiguskaitseasutustele kättesaadavaks tegemine
      10. 21.6. Kaugläbiotsimine
      11. 21.7. GPS, digitaalne jälg ja suur kõrv
      12. 21.8. Kokkuvõtvalt privaatsusõigustest
    45. XXII peatükk. Kas Eesti või Euroopa kriminaalmenetlus?
      1. 22.1. Õigusnormide ühtlustamine
      2. 22.2. Vastastikuse tunnustamise põhimõte Euroopa Liidus ja selle mõju põhiõigustele
      3. 22.3. Vastastikune koostöö ja põhiõiguste kaitse tase
      4. 22.4. Isikute õiguste harmoneerimine kriminaalmenetluses