Juuraveeb - Põhiõigused kriminaalmenetluses: 17.4. <i>Ne bis in idem</i> kui Euroopa Liidu õiguse üldprintsiip

Saateks
Saateks kolmandale väljaandele
I peatükk. Põhiõiguste kaitse Euroopas ja põhiõiguste allikad
- 1.1. Põhiõiguste kaitse Euroopas
- 1.2. Kriminaalmenetlusega seotud põhiõiguste allikad
- 1.3. Põhiõiguste harta kohaldamisala
- 1.4. Allikatevahelised seosed
II peatükk. Kriminaalmenetlussüsteemid ja muutused kriminaalmenetluspoliitikas
- 2.1. Kriminaalmenetlussüsteemid
- 2.2. Kriminaalmenetlus Eestis
- 2.3. Muutused kriminaalmenetluspoliitikas
III peatükk. Õigus õiglasele kohtumenetlusele
- 3.1. Ülevaade õiglasest kohtumenetlusest
- 3.2. Õigus õiglasele kohtumenetlusele Eesti õiguskorras
- 3.3. Õigus õiglasele kohtumenetlusele Euroopa inimõiguste konventsiooni järgi
- 3.4. Õiglast kohtumenetlust tagavate üldiste ja spetsiifiliste õiguste vahekord
- 3.5. Õiglase kohtumenetluse kohaldamisala inimõiguste konventsiooni artikli 6 järgi
- 3.6. Kriminaalsüüdistuse ja kuriteo mõiste inimõiguste konventsiooni järgi
  - 3.6.1. Kuriteo mõiste
  - 3.6.2. Süüdistuse mõiste
- 3.7. Sõltumatu ja erapooletu kohus
- 3.8. Õigus avalikule kohtumenetlusele
- 3.9. Õigus saada teavet süüdistuse iseloomu kohta
- 3.10. Õigus võistlevale menetlusele ja poolte võrdsuse põhimõte
  - 3.10.1. Poolte võrdsus
  - 3.10.2. Õigus võistlevale menetlusele
- 3.11. Õigus teada vastaspoole tõendeid
- 3.12. Õigus osa võtta kohtumenetlusest
  - 3.12.1. Kohtuistungist osavõtt telesilla vahendusel
- 3.13. Õigus põhistatud otsusele
- 3.14. Kas ühesugused õigused peavad olema tagatud kõigi kriminaalsüüdistuste korral?
- 3.15. Tugeva faktilise seosega kriminaalasjade arutamine eri menetlustes
- 3.16. Õiguse õiglasele kohtumenetlusele piiramine
IV peatükk. Süütuse presumptsioon
- 4.1. Süütuse presumptsioon rahvusvahelistes inimõigusdokumentides ja põhiseaduses
- 4.2. Üldisi märkusi süütuse presumptsiooni kohta
- 4.3. Süütuse presumptsiooni kaitseala
  - 4.3.1. Süütuse presumptsiooni kaitseala kitsas tõlgendus
  - 4.3.2. Süütuse presumptsiooni kaitseala lai tõlgendus
- 4.4. Süütuse presumptsioon kriminaalmenetluses
- 4.5. Süütuse presumptsioon väljaspool kriminaalmenetlust
- 4.6. Süütuse presumptsioon ja tõendamiskoormis konfiskeerimismenetluses
V peatükk. Enese mittesüüstamise privileeg
- 5.1. Õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg
- 5.2. Õigus keelduda ütluste andmisest lähedaste vastu
- 5.3. Kutsealade esindajate privileegid
- 5.4. Enese mittesüüstamise privileegi kohaldamine ratione materiae ja ratione personae
  - 5.4.1. Kohaldamine ratione materiae
    - 5.4.1.1. Kehaproovid, biomeetrilised tunnused ja enese mittesüüstamise privileeg
  - 5.4.2. Kohaldamine ratione personae
- 5.5. Kas õigus vaikida ja õigus ennast mitte süüstada on absoluutsed õigused?
VI peatükk. Õigus kaitsta end ise või kaitsja abil
- 6.1. Kaitsja kriminaalmenetluses
- 6.2. Õigus kaitsta end ise
- 6.3. Õigus valida endale kaitsja ise
- 6.4. Õigus kaitsjale riigi abil
- 6.5. Õigus tõhusale kaitsele
- 6.6. Õigus kaitsjale Euroopa Liidu õiguse järgi
  - 6.6.1. Kaitsja abi kasutamise algushetk
  - 6.6.2. Õigus kaitsja tõhusale abile
VII peatükk. Advokaadi ja kliendi usaldussuhe
- 7.1. Usaldussuhte olemus
- 7.2. Usaldussuhte kaitse ulatus ning selle piiramine
- 7.3. Advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse konkurentsiasjades
- 7.4. Teabevahetuse konfidentsiaalsuse kohaldatavus ratione personae
- 7.5. Kaitsja ja kahtlustatava suhtluse konfidentsiaalsuse tagamine
- 7.6. Advokaadi või advokaadibüroo läbiotsimine ja advokaadi kohta andmete kogumine
VIII peatükk. Menetluse ausus apellatsiooniastmes
- 8.1. Edasikaebeõigus
- 8.2. Süüdistatava õigus osa võtta kohtumenetlusest apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus
- 8.3. Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte apellatsioonikohtus
IX peatükk. Õigustest loobumine
- 9.1. Õiglast kohtumenetlust tagavatest õigustest loobumise üldtingimused
- 9.2. Kaitsjast loobumine
  - 9.2.1. Kaitsja abist loobumise tingimused
- 9.3. Kriminaalasja arutamine kinnisel istungil
- 9.4. Loobumine kohalolekust kohtuasja avalikul arutamisel
- 9.5. Loobumine õigusest ennast mitte süüstada
- 9.6. Lihtmenetlused
X peatükk. Häda menetluse ebamõistliku kestuse pärast
- 10.1. Menetluse mõistliku aja määramise kriteeriumid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
- 10.2. Kaebused Euroopa Inimõiguste Kohtule menetluse mõistliku aja rikkumise kohta Eestis
- 10.3. Inimõiguste kohus tõhusast õiguskaitsevahendist Eestis mõistliku menetlusaja tagamiseks
- 10.4. Menetluse mõistliku aja tagamisele suunatud õiguskaitsevahendite areng Eestis
- 10.5. Kui tõhusad on tõhusad õiguskaitsevahendid?
- 10.6. Õiguskaitsevahendid menetluse ebamõistliku pikkuse vastu Euroopa Liidu õiguses
- 10.7. Kokkuvõtteks
- 10.8. Menetluse ülemäärane pikkus EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumise põhjusena
XI peatükk. Tõendamine ja põhiõigused
- 11.1. Tõendite lubatavus ja hindamine
- 11.2. Õigusvastaselt saadud tõendi kasutamine kriminaalmenetluses
- 11.3. Õigusvastaselt saadud tõendi mõju kohtumenetluse aususele
- 11.4. Eraisiku poolt õigusvastaselt saadud tõendi kasutamine
- 11.5. Kohtuliku uurimise vahetus ja suulisus
XII peatükk. Õigus küsitleda tunnistajaid
- 12.1. Süüdistatava vastandamisõigus üldõiguses
- 12.2. Õigus küsitleda tunnistajaid inimõiguste konventsiooni järgi
- 12.3. Ameerika Ühendriikide vastandamisõiguse ja EIÕK küsitlusõiguse erinevused
- 12.4. Tunnistaja mõiste
- 12.5. Erandid tunnistaja ristküsitlemisest
  - 12.5.1. Lapsohvri või lapstunnistaja küsitlemine
  - 12.5.2. Kuriteoohvri eraelu ja isikupuutumatuse kaitse kohtumenetluses
- 12.6. Tunnistaja või kuriteoohvri ilma ristküsitluseta küsitlemine
- 12.7. Selliste ütluste kasutamine süüdistatava süüdimõistmisel, mille vahetut allikat süüdistatav ei saanud küsitleda
- 12.8. Süüdistatava poolt küsitlemata tunnistaja ütluste lubatavuse tingimused
  - 12.8.1. Kohtusse ilmumata jätmise hea põhjus
- 12.9. Süüdimõistmine, mis põhineb „üksnes või otsustaval määral “ kohtusse ilmumata jäänud või anonüümse tunnistaja ütlustel
XIII peatükk. Sunni kasutamise piirid kuritegude ärahoidmisel ja kriminaalmenetluses
- 13.1. Piinamise keelu õiguslikud alused
- 13.2. Piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise mõiste
- 13.3. Argumendid vägivalla kasutamise lubamiseks erandlikel asjaoludel kuritegude ärahoidmiseks ja avastamiseks
- 13.4. Gäfgeni kohtuasi Strasbourgi kohtus
- 13.5. Vägivalda kasutades saadud tõendi lubatavus kriminaalmenetluses
- 13.6. Väärkohtlemisega saadud süü ülestunnistuse mõju kohtumenetluse õiglusele
- 13.7. Väärkohtlemisega saadud asitõendi mõju kohtumenetluse õiglusele
- 13.8. Pettuse ülekuulamisel kasutamise lubatavus
XIV peatükk. Salaagendid, matkijad ja informaatorid
- 14.1. Agentide, kaastööliste ja informaatorite kasutamisega seotud salajase politseitegevuse viisid
- 14.2. Salaagendid ja kaastöölised
- 14.3. Informaatorid
  - 14.3.1. Informaatori usaldusväärsus
  - 14.3.2. Kuriteo sallimine teabe eest
- 14.4. Informaatori kasutamine süüstava avalduse saamiseks
- 14.5. Agent provocateur riikide ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
- 14.6. Kuriteo matkimine
XV peatükk. Õigus isikuvabadusele
- 15.1. Üldiseloomustus
- 15.2. Isikuvabaduse kaotuse mõiste
- 15.3. Isikuvabaduse võtmise õiguspärasus
- 15.4. Vabaduse võtmine kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks
- 15.5. Vabaduse võtmine õigusrikkuja toimetamiseks kohtuvõimu ette või õigusrikkumise toimepanemise takistamiseks
- 15.6. Vabaduse võtmine välisriigile väljaandmiseks
- 15.7. Vahistatu õigused
- 15.8. Vahistatu või kinnipeetu kohtlemine
- 15.9. Väärkohtlemise uurimine
- 15.10. Vangi valimisõigus
- 15.11. Kinnipeetava Internetile juurdepääsu õigus
XVI peatükk. Kompensatsioon ebaseadusliku vahistamise ja ebaseadusliku süüdimõistmise eest
- 16.1. Õigus hüvitisele ebaseadusliku vahistamise eest rahvusvahelise õiguse järgi
- 16.2. Õigus hüvitusele väära süüdimõistmise korral rahvusvahelise õiguse järgi
- 16.3. Õigus hüvitusele vabaduse võtmise korral Eesti õiguses
- 16.4. Õigus hüvitusele väära süüdimõistmise korral Eesti õiguses
XVII peatükk. Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld
- 17.1. Õigusallikad
- 17.2. Ne bis in idem põhimõtte territoriaalne kohaldatavus
- 17.3. Kohaldamise ulatus ratione materiae
- 17.4. Ne bis in idem kui Euroopa Liidu õiguse üldprintsiip
  - 17.4.1. Ne bis in idem põhimõtte kui Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtte kohaldamine konkurentsiasjades
    - 17.4.1.1. Territoriaalne kohaldamisala
    - 17.4.1.2. Ne bis in idem põhimõtte kohaldamise tingimused
- 17.5. Schengeni rakenduskonventsiooni artiklis 54 sisalduva ne bis in idem põhimõtte tõlgendused
- 17.6. Ne bis in idem põhimõtte ühtlustamine Euroopa Liidu õiguses
- 17.7. Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
XVIII peatükk. Riigi karistus- ja menetlusõiguslikud kohustused konventsiooniga ettenähtud õiguste tagamiseks
- 18.1. Karistusõiguslikud kohustused
- 18.2. Menetlusõiguslikud kohustused
XIX peatükk. Õiglane kohtumenetlus ja meedia
- 19.1. Võrdlev-õiguslik ülevaade väljendusvabaduse, õiglase kohtumenetluse ja isikuõiguste konflikti lahendamise mudelitest
- 19.2. Kriminaalmenetlusega seotud väljendusvabaduse piirangud Eesti õiguskorras
- 19.3. Põhiõiguste konfliktide lahendamine Euroopa Inimõiguste Kohtus
  - 19.3.1. Väljendusvabaduse ja õiglase kohtumenetluse konflikt
  - 19.3.2. Väljendusvabaduse ja õiguse eraelu puutumatusele konflikt
- 19.4. Kahtlustatava ja süüdistatava isikuandmete avaldamine, fotode tegemine ja filmimine ning nende esitamine meedias
- 19.5. Kohtu ja kohtunike kriitika
- 19.6. Advokaadi väljendusvabadus
- 19.7. Kohtuniku väljendusvabadus
XX peatükk. Ajakirjandusallika kaitse
- 20.1. Üldõigus ajakirjandusallika kaitse kohta
- 20.2. Ajakirjandusallika kaitse inimõiguste konventsiooni järgi
XXI peatükk. Kriminaalmenetlus ja privaatsus
- 21.1. Võrdlev-õiguslik ülevaade privaatsuse kaitsest kriminaalmenetluses
- 21.2. Läbiotsimine
- 21.3. Jälgimine, jälitustegevus ja põhiõigused
- 21.4. Pealtkuulamine ja -vaatamine ning õigus sõnumite saladusele
- 21.5. Elektroonilise side andmete säilitamine ja õiguskaitseasutustele kättesaadavaks tegemine
- 21.6. Kaugläbiotsimine
- 21.7. GPS, digitaalne jälg ja suur kõrv
- 21.8. Kokkuvõtvalt privaatsusõigustest
XXII peatükk. Kas Eesti või Euroopa kriminaalmenetlus?
- 22.1. Õigusnormide ühtlustamine
- 22.2. Vastastikuse tunnustamise põhimõte Euroopa Liidus ja selle mõju põhiõigustele
- 22.3. Vastastikune koostöö ja põhiõiguste kaitse tase
- 22.4. Isikute õiguste harmoneerimine kriminaalmenetluses

17.4. Ne bis in idem kui Euroopa Liidu õiguse üldprintsiip

Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Registreeruge siin

Põhiõigused kriminaalmenetluses

Külje menüü

17.4. Ne bis in idem kui Euroopa Liidu õiguse üldprintsiip