Juuraveeb - Põhiõigused kriminaalmenetluses: 3.4. Õiglast kohtumenetlust tagavate üldiste ja spetsiifiliste õiguste vahekord

Avaleht
III peatükk. Õigus õiglasele kohtumenetlusele
3.4. Õiglast kohtumenetlust tagavate üldiste ja spetsiifiliste õiguste vahekord

3.4. Õiglast kohtumenetlust tagavate üldiste ja spetsiifiliste õiguste vahekord

Saateks
Saateks kolmandale väljaandele
I peatükk. Põhiõiguste kaitse Euroopas ja põhiõiguste allikad
- 1.1. Põhiõiguste kaitse Euroopas
- 1.2. Kriminaalmenetlusega seotud põhiõiguste allikad
- 1.3. Põhiõiguste harta kohaldamisala
- 1.4. Allikatevahelised seosed
II peatükk. Kriminaalmenetlussüsteemid ja muutused kriminaalmenetluspoliitikas
- 2.1. Kriminaalmenetlussüsteemid
- 2.2. Kriminaalmenetlus Eestis
- 2.3. Muutused kriminaalmenetluspoliitikas
III peatükk. Õigus õiglasele kohtumenetlusele
- 3.1. Ülevaade õiglasest kohtumenetlusest
- 3.2. Õigus õiglasele kohtumenetlusele Eesti õiguskorras
- 3.3. Õigus õiglasele kohtumenetlusele Euroopa inimõiguste konventsiooni järgi
- 3.4. Õiglast kohtumenetlust tagavate üldiste ja spetsiifiliste õiguste vahekord
- 3.5. Õiglase kohtumenetluse kohaldamisala inimõiguste konventsiooni artikli 6 järgi
- 3.6. Kriminaalsüüdistuse ja kuriteo mõiste inimõiguste konventsiooni järgi
  - 3.6.1. Kuriteo mõiste
  - 3.6.2. Süüdistuse mõiste
- 3.7. Sõltumatu ja erapooletu kohus
- 3.8. Õigus avalikule kohtumenetlusele
- 3.9. Õigus saada teavet süüdistuse iseloomu kohta
- 3.10. Õigus võistlevale menetlusele ja poolte võrdsuse põhimõte
  - 3.10.1. Poolte võrdsus
  - 3.10.2. Õigus võistlevale menetlusele
- 3.11. Õigus teada vastaspoole tõendeid
- 3.12. Õigus osa võtta kohtumenetlusest
  - 3.12.1. Kohtuistungist osavõtt telesilla vahendusel
- 3.13. Õigus põhistatud otsusele
- 3.14. Kas ühesugused õigused peavad olema tagatud kõigi kriminaalsüüdistuste korral?
- 3.15. Tugeva faktilise seosega kriminaalasjade arutamine eri menetlustes
- 3.16. Õiguse õiglasele kohtumenetlusele piiramine
IV peatükk. Süütuse presumptsioon
- 4.1. Süütuse presumptsioon rahvusvahelistes inimõigusdokumentides ja põhiseaduses
- 4.2. Üldisi märkusi süütuse presumptsiooni kohta
- 4.3. Süütuse presumptsiooni kaitseala
  - 4.3.1. Süütuse presumptsiooni kaitseala kitsas tõlgendus
  - 4.3.2. Süütuse presumptsiooni kaitseala lai tõlgendus
- 4.4. Süütuse presumptsioon kriminaalmenetluses
- 4.5. Süütuse presumptsioon väljaspool kriminaalmenetlust
- 4.6. Süütuse presumptsioon ja tõendamiskoormis konfiskeerimismenetluses
V peatükk. Enese mittesüüstamise privileeg
- 5.1. Õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg
- 5.2. Õigus keelduda ütluste andmisest lähedaste vastu
- 5.3. Kutsealade esindajate privileegid
- 5.4. Enese mittesüüstamise privileegi kohaldamine ratione materiae ja ratione personae
  - 5.4.1. Kohaldamine ratione materiae
    - 5.4.1.1. Kehaproovid, biomeetrilised tunnused ja enese mittesüüstamise privileeg
  - 5.4.2. Kohaldamine ratione personae
- 5.5. Kas õigus vaikida ja õigus ennast mitte süüstada on absoluutsed õigused?
VI peatükk. Õigus kaitsta end ise või kaitsja abil
- 6.1. Kaitsja kriminaalmenetluses
- 6.2. Õigus kaitsta end ise
- 6.3. Õigus valida endale kaitsja ise
- 6.4. Õigus kaitsjale riigi abil
- 6.5. Õigus tõhusale kaitsele
- 6.6. Õigus kaitsjale Euroopa Liidu õiguse järgi
  - 6.6.1. Kaitsja abi kasutamise algushetk
  - 6.6.2. Õigus kaitsja tõhusale abile
VII peatükk. Advokaadi ja kliendi usaldussuhe
- 7.1. Usaldussuhte olemus
- 7.2. Usaldussuhte kaitse ulatus ning selle piiramine
- 7.3. Advokaadi ja kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse konkurentsiasjades
- 7.4. Teabevahetuse konfidentsiaalsuse kohaldatavus ratione personae
- 7.5. Kaitsja ja kahtlustatava suhtluse konfidentsiaalsuse tagamine
- 7.6. Advokaadi või advokaadibüroo läbiotsimine ja advokaadi kohta andmete kogumine
VIII peatükk. Menetluse ausus apellatsiooniastmes
- 8.1. Edasikaebeõigus
- 8.2. Süüdistatava õigus osa võtta kohtumenetlusest apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus
- 8.3. Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte apellatsioonikohtus
IX peatükk. Õigustest loobumine
- 9.1. Õiglast kohtumenetlust tagavatest õigustest loobumise üldtingimused
- 9.2. Kaitsjast loobumine
  - 9.2.1. Kaitsja abist loobumise tingimused
- 9.3. Kriminaalasja arutamine kinnisel istungil
- 9.4. Loobumine kohalolekust kohtuasja avalikul arutamisel
- 9.5. Loobumine õigusest ennast mitte süüstada
- 9.6. Lihtmenetlused
X peatükk. Häda menetluse ebamõistliku kestuse pärast
- 10.1. Menetluse mõistliku aja määramise kriteeriumid Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
- 10.2. Kaebused Euroopa Inimõiguste Kohtule menetluse mõistliku aja rikkumise kohta Eestis
- 10.3. Inimõiguste kohus tõhusast õiguskaitsevahendist Eestis mõistliku menetlusaja tagamiseks
- 10.4. Menetluse mõistliku aja tagamisele suunatud õiguskaitsevahendite areng Eestis
- 10.5. Kui tõhusad on tõhusad õiguskaitsevahendid?
- 10.6. Õiguskaitsevahendid menetluse ebamõistliku pikkuse vastu Euroopa Liidu õiguses
- 10.7. Kokkuvõtteks
- 10.8. Menetluse ülemäärane pikkus EIÕK artiklite 2 ja 3 rikkumise põhjusena
XI peatükk. Tõendamine ja põhiõigused
- 11.1. Tõendite lubatavus ja hindamine
- 11.2. Õigusvastaselt saadud tõendi kasutamine kriminaalmenetluses
- 11.3. Õigusvastaselt saadud tõendi mõju kohtumenetluse aususele
- 11.4. Eraisiku poolt õigusvastaselt saadud tõendi kasutamine
- 11.5. Kohtuliku uurimise vahetus ja suulisus
XII peatükk. Õigus küsitleda tunnistajaid
- 12.1. Süüdistatava vastandamisõigus üldõiguses
- 12.2. Õigus küsitleda tunnistajaid inimõiguste konventsiooni järgi
- 12.3. Ameerika Ühendriikide vastandamisõiguse ja EIÕK küsitlusõiguse erinevused
- 12.4. Tunnistaja mõiste
- 12.5. Erandid tunnistaja ristküsitlemisest
  - 12.5.1. Lapsohvri või lapstunnistaja küsitlemine
  - 12.5.2. Kuriteoohvri eraelu ja isikupuutumatuse kaitse kohtumenetluses
- 12.6. Tunnistaja või kuriteoohvri ilma ristküsitluseta küsitlemine
- 12.7. Selliste ütluste kasutamine süüdistatava süüdimõistmisel, mille vahetut allikat süüdistatav ei saanud küsitleda
- 12.8. Süüdistatava poolt küsitlemata tunnistaja ütluste lubatavuse tingimused
  - 12.8.1. Kohtusse ilmumata jätmise hea põhjus
- 12.9. Süüdimõistmine, mis põhineb „üksnes või otsustaval määral “ kohtusse ilmumata jäänud või anonüümse tunnistaja ütlustel
XIII peatükk. Sunni kasutamise piirid kuritegude ärahoidmisel ja kriminaalmenetluses
- 13.1. Piinamise keelu õiguslikud alused
- 13.2. Piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise mõiste
- 13.3. Argumendid vägivalla kasutamise lubamiseks erandlikel asjaoludel kuritegude ärahoidmiseks ja avastamiseks
- 13.4. Gäfgeni kohtuasi Strasbourgi kohtus
- 13.5. Vägivalda kasutades saadud tõendi lubatavus kriminaalmenetluses
- 13.6. Väärkohtlemisega saadud süü ülestunnistuse mõju kohtumenetluse õiglusele
- 13.7. Väärkohtlemisega saadud asitõendi mõju kohtumenetluse õiglusele
- 13.8. Pettuse ülekuulamisel kasutamise lubatavus
XIV peatükk. Salaagendid, matkijad ja informaatorid
- 14.1. Agentide, kaastööliste ja informaatorite kasutamisega seotud salajase politseitegevuse viisid
- 14.2. Salaagendid ja kaastöölised
- 14.3. Informaatorid
  - 14.3.1. Informaatori usaldusväärsus
  - 14.3.2. Kuriteo sallimine teabe eest
- 14.4. Informaatori kasutamine süüstava avalduse saamiseks
- 14.5. Agent provocateur riikide ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
- 14.6. Kuriteo matkimine
XV peatükk. Õigus isikuvabadusele
- 15.1. Üldiseloomustus
- 15.2. Isikuvabaduse kaotuse mõiste
- 15.3. Isikuvabaduse võtmise õiguspärasus
- 15.4. Vabaduse võtmine kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks
- 15.5. Vabaduse võtmine õigusrikkuja toimetamiseks kohtuvõimu ette või õigusrikkumise toimepanemise takistamiseks
- 15.6. Vabaduse võtmine välisriigile väljaandmiseks
- 15.7. Vahistatu õigused
- 15.8. Vahistatu või kinnipeetu kohtlemine
- 15.9. Väärkohtlemise uurimine
- 15.10. Vangi valimisõigus
- 15.11. Kinnipeetava Internetile juurdepääsu õigus
XVI peatükk. Kompensatsioon ebaseadusliku vahistamise ja ebaseadusliku süüdimõistmise eest
- 16.1. Õigus hüvitisele ebaseadusliku vahistamise eest rahvusvahelise õiguse järgi
- 16.2. Õigus hüvitusele väära süüdimõistmise korral rahvusvahelise õiguse järgi
- 16.3. Õigus hüvitusele vabaduse võtmise korral Eesti õiguses
- 16.4. Õigus hüvitusele väära süüdimõistmise korral Eesti õiguses
XVII peatükk. Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld
- 17.1. Õigusallikad
- 17.2. Ne bis in idem põhimõtte territoriaalne kohaldatavus
- 17.3. Kohaldamise ulatus ratione materiae
- 17.4. Ne bis in idem kui Euroopa Liidu õiguse üldprintsiip
  - 17.4.1. Ne bis in idem põhimõtte kui Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtte kohaldamine konkurentsiasjades
    - 17.4.1.1. Territoriaalne kohaldamisala
    - 17.4.1.2. Ne bis in idem põhimõtte kohaldamise tingimused
- 17.5. Schengeni rakenduskonventsiooni artiklis 54 sisalduva ne bis in idem põhimõtte tõlgendused
- 17.6. Ne bis in idem põhimõtte ühtlustamine Euroopa Liidu õiguses
- 17.7. Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
XVIII peatükk. Riigi karistus- ja menetlusõiguslikud kohustused konventsiooniga ettenähtud õiguste tagamiseks
- 18.1. Karistusõiguslikud kohustused
- 18.2. Menetlusõiguslikud kohustused
XIX peatükk. Õiglane kohtumenetlus ja meedia
- 19.1. Võrdlev-õiguslik ülevaade väljendusvabaduse, õiglase kohtumenetluse ja isikuõiguste konflikti lahendamise mudelitest
- 19.2. Kriminaalmenetlusega seotud väljendusvabaduse piirangud Eesti õiguskorras
- 19.3. Põhiõiguste konfliktide lahendamine Euroopa Inimõiguste Kohtus
  - 19.3.1. Väljendusvabaduse ja õiglase kohtumenetluse konflikt
  - 19.3.2. Väljendusvabaduse ja õiguse eraelu puutumatusele konflikt
- 19.4. Kahtlustatava ja süüdistatava isikuandmete avaldamine, fotode tegemine ja filmimine ning nende esitamine meedias
- 19.5. Kohtu ja kohtunike kriitika
- 19.6. Advokaadi väljendusvabadus
- 19.7. Kohtuniku väljendusvabadus
XX peatükk. Ajakirjandusallika kaitse
- 20.1. Üldõigus ajakirjandusallika kaitse kohta
- 20.2. Ajakirjandusallika kaitse inimõiguste konventsiooni järgi
XXI peatükk. Kriminaalmenetlus ja privaatsus
- 21.1. Võrdlev-õiguslik ülevaade privaatsuse kaitsest kriminaalmenetluses
- 21.2. Läbiotsimine
- 21.3. Jälgimine, jälitustegevus ja põhiõigused
- 21.4. Pealtkuulamine ja -vaatamine ning õigus sõnumite saladusele
- 21.5. Elektroonilise side andmete säilitamine ja õiguskaitseasutustele kättesaadavaks tegemine
- 21.6. Kaugläbiotsimine
- 21.7. GPS, digitaalne jälg ja suur kõrv
- 21.8. Kokkuvõtvalt privaatsusõigustest
XXII peatükk. Kas Eesti või Euroopa kriminaalmenetlus?
- 22.1. Õigusnormide ühtlustamine
- 22.2. Vastastikuse tunnustamise põhimõte Euroopa Liidus ja selle mõju põhiõigustele
- 22.3. Vastastikune koostöö ja põhiõiguste kaitse tase
- 22.4. Isikute õiguste harmoneerimine kriminaalmenetluses

3.4. Õiglast kohtumenetlust tagavate üldiste ja spetsiifiliste õiguste vahekord

Sisu lugemiseks peab teil olema kehtiv tellimus ning juurdepääsuks sisenege Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Registreeruge siin

Põhiõigused kriminaalmenetluses

Külje menüü

3.4. Õiglast kohtumenetlust tagavate üldiste ja spetsiifiliste õiguste vahekord